<img src="/extensions/vertex/img/bulb_noflash.jpg" alt="" />

Kuidas teised on edu saavutanud?

Lisame pidevalt oma kodulehele ja blogisse
tasuta nõuandeid ja ideid

Tagurpidi mõtleja mees!

22. oktoober 2014
Andro Kullerkupp

Teadaolevalt on tagurpidi mõtlemine üks tõhusamaid uuenduse meetodeid. Selle meetodiga muudetakse tavapäraste asjade kasutusviisi nõnda, et tekivad uued tooted. Selle aasta ettevõtlusauhindade jagamisel aasta uuendaja auhinna saanud Miroslaw Pienkowski on selle uuendusmeetodi elav näide. Räägin veidi temast.

Kui ma esimest korda Miroslawiga kohtusin, siis olin segaduses. Ta jutt tundus uskumatu ja kahtlustasin, et tegemist on järjekordse, oma kodumaal läbikukkunud välismaalasega. Just oli mul halb kogemus seljataga ühe Hollandlasega.

Õnneks suutis ta mind veenda, et ma läheksin Narvasse tema tehast vaatama. Mul oli häbi, et olin temast halvasti mõelnud. See mis seal koledate müüride vahel toimus oligi uskumatu. TTÜ mehhaanikateaduskonna esindajad ütlesid ühel visiidil, et sellist tehnoloogiat näeme meie vaid kataloogidest. Seal on tuhandeid ruutmeetreid tihedalt kõrgtehnoloogiat täis. Mitmete seadmete puhul on just Narva tehases esimesed eksemplarid. Pienkowski on valinud tehnoloogilise liidriksolemise strateegia.

Kõik algas üheksakümnendate alguses kui Miroslaw otsis alles oma kohta ärimaailmas. Ta on hariduselt elektroonika insener, kuid asjaolude kokkulangemisel sattus ta tegelema titaanist eriotstarbeliste poltide vahendamisega. Nõudlus kasvas järjest keerukamate toodete järele. Tekkis vajadus otsida partnereid kes saaksid hakkama keerukate toodete valmistamisega. “Kes saaks selleks parem olla kui spetsialistid endisest Nõukogude sõjatööstusest?” mõtles ta. Esimene valik oli külastada Eestis Baltijetsi tehast Narvas. Seal oli üks hakkaja meister kes huvitus väga uuendustest. Üldiselt oli aga olukord kehv.

Esimest tellimust pidi Pienkowski praktiliselt otsast lõpuni ise juhendama. “Töömehed tulid minu juurde ja ütlesid, et nii pikka detaili ei saa meie pingis valmistada. Läksin ise tehasesse, vaatasin veidi ringi ja tegin ettepaneku panna freespink tööle treipingina. Ja nii see algas”, meenutab Pienkowski.

1993 aastal pandi Baltijets kinni. Pinekowski ostis ära ühe treipingi ja freespingi ja rentis pisikese osa tehasest. Miroslaw räägib uhkustundega kuidas ta tegi ettepaneku viiele mehele ja ühele naisele, hakata üheskoos tootma titaanist keerukaid detaile. Need kuus inimest töötavad tema juures tänaseni.

Pienkowski paistab silma oma oskusega tagurpidi mõtelda. Lisaks freespingist treipingi tegemisele meenub mulle veel üks seik tema algusaegadest. Ühel päeval pöörduti tema poole murega, et oleks vaja anodeerida (titaani värvimine elektriga) suur detail. Kõik teadaolevad anodeerimisvannid olid maksimaalselt 4 m pikad, kuid kõnealune detail oli 6 m. Pienkowski ütles kliendile, et nädala pärast saate kätte. Selle asemel, et vanni kasutada võttis ta tavalise põrandamopi, pani kummikindad kätte, kummikud jalga ja mopile juhtmed külge. Pingestades märja mopi vajaliku elektrivõimsusega silusid nad suure detaili üle, mis muutis selle tulemusena värvi. Vahest tundub, et ta lubab asju, mille täitmises ta kindel pole, kuid tegelikult on tal lubadust andes olemas idee kuidas see võiks toimida. Meie aastatepikkuse koostöö jooksul pole ma veel kordagi näinud, et ta lubadust murraks.

Sellega meenub Pienkowski skalpellitehase ostmine. Talle pakuti Saksamaal tegevust lõpetava skalpellitehase ülevõtmist. Tehingus lepiti kokku suusõnaliselt ja 3 nädala pärast alustas tehas tööd Narvas. Ta lasi skalpellitehase sisustuse kokku pakkida ja Eestisse vedada. “Skalpellitehas on meil puhtalt turunduse eesmärgil. Kui iga kirurg maailmas teab, et Trinoni skalpell on maailma parim, siis usaldab ta ka meie muid meditsiinitooteid” räägib Pienkowski.

Skalpellitehase ostuga käivitus meditsiinitoodete suund. Teadaolevalt on titaan selline metall, mille võtab inimorganism kergesti omaks. Pienkowski töötas oma meeskonnaga välja unikaalse hambaimplantaadi. Lühidalt öeldes juurdub Trinoni Q-implant 6 korda kiiremini kui muud saadaolevad. “Selle toote loomine oli imelihtne, küsisime inimestelt mis on nende suurimad ootused hambaprotseduurile. Nad vastasid, et võimalikult kiire, valutu, odav ja püsiv. Ja just nendele kriteeriumitele meie Q-implant vastabki” selgitab Pienkowski.

Ettevõte on oma hambaimplantaatide ärisuuna toetamiseks loonud rahvusvahelise koolitusprogrammi Collegium Practikum, kus arstid saavad katsetada intensiivkursuse käigus implantaatide paigaldamist päris patsientide peal. Samal ajal on tegemist sotsiaalprojektiga kus Kambodža, Dominikaani Vabariigi ja Laose vaesemad inimesed saavad tulla vabatahtlikuks patsiendiks. Vastutasuks tehakse neile kogu protseduur tasuta. Alates 2003 aastast on selle programmi käigus paigaldatud ligi 100 tuhat implantaati ja programmis on osalenud doktorid kogu maailmast.

Nii nagu skalpellidest, on ka sellest koolitusprogrammist kujunenud võimas turundusvahend. Doktorid kes praktikumi on läbinud jäävad kasutama Trinoni implantaate ja kirurgiriistu, sest nendega tunnevad nad end kindlana.

Tänaseks on meditsiinitoodete suund üks olulisematest ja kindlasti kõige kasumlikum. Näiteks keskkõrva implantaadi tootmisel ei arvestatagi materjalikulu, sest see keerukas toode on vaid 0,3 mm läbimõõduga aga hind päris krõbe. “Kuigi seda toodet palja silmaga ei ole hästi näha, peab selle pinnaviimistlus olema laitmatu, sest kirurgid vaatavad seda mikroskoobiga ja nad ootavad esteetilist pilti” räägib Miroslaw kvaliteedinõuetest.

Pienkowski hoolib väga oma töötajatest, keda on juba üle 300. Ta on naljatades öelnud, et ta ei saaks kunagi finantsjuhti palgata, sest efektiivsuse poolest võiks paljud inimesed koju saata aga ta ei saa seda lubada, sest ta teab iga inimese perekonnaseisu ning töökoha kaotus ei teeks neile head. Ta on Narvas Linda tänaval ostnud enamuse endise Baltijets tehasehooned, millest viimases on ta ehitanud oma töötajatele ööklubi. Iga töötaja võib oma pidustusteks seda klubi tasuta kasutada.

Tema suuremeelsusest ja inimestest hoolimisest räägib ka seik kui tema eestvedamisel toimuva rahvusvahelise Chopini nimelise noorte pianistide võistluse lõpugaalal kutsus ta lavale sündmuse projektijuhi ning kinkis talle reisi kahele ükskõik kuhu maailmas. Seni pole ta oma reisi veel välja valinud, kuigi Miroslaw julgustab teda otsust langetama.

Narvas on Pienkowskil 6 ettevõtet. Igal ettevõttel on oma roll ja tegevussuund. Lisaks on tal ettevõte Saksamaal ning Singapuris. Saksmaa ettevõte Trinon Titanium GmbH on valdavalt turustusega tegelev. Singapuris asuvat ettevõtet 4T Technologies juhib tema poeg Lukasz Pienkowski. Kuna Eestis napib tipptasemel insenere, siis loodi inseneribüroo just Singapuri, kus on välimaalastele head maksusoodustused ja insenere küllaga.

See mees ei peatu. Ideid tulevikuarenguteks jätkub. Pienkowski soov on luua Eestisse eraldiseisev arenduskeskus, mis arendab tooteid nii meditsiini-, kosmose-, energia- kui autotööstuse tarbeks. Mina omalt poolt toetan teda asjade läbimõtlemisega ning asjaajamisega nii Eestis kui rahvusvaheliselt.

Andro Kullerkupp

Soovid olla kursis meie postitustega?