motivatsioon

Ajalugu on näidanud, et majanduskriisid on tsüklilised – eriti need, mis tulenevad inimfaktorist. Sellest saaks eeldada, et järgmine kriis ootab meid vahemikus 2016–2018.

Teises kvartalis 2010 hakkasid Eesti majandusnäitajad taas tõusma ka ametlike SKP näitajate järgi, kasvades eelmise aasta sama perioodiga võrreldes üle 3% ja eelmise kvartaliga võrreldes 1,9%. Viimati kasvas Eesti SKP 2007. aasta viimases kvartalis. Eesti kasvutempo võrreldes Euroopa Liidu majanduskasvuga on 0,9% võrra kiirem, olles Euroopa Liidu riikide esirinnas, Soome ja Rootsiga võrdne ning jäädes vaid 0,3% maha praegu Euroopa majanduskasvu vedajast Saksamaast. Teise kvartali majanduskasvu liider oli aga Leedu 3,2%ga (allikas: Eurostat).

Esitatud faktid rõõmustavad, kuid ei tähenda automaatselt häid aegu. Eestis on hulgaliselt ettevõtteid, mis suudavad olla edukad ka majanduskeskkonnast olenemata, ning kahjuks veel rohkem neid ettevõtteid, mis pole edukad ka kõige

Olen mitmetes firmades tähele pannud lokkavat lühinägelikkust, mis kajastub pideva hetkeprobleemide lahendamisena ehk häireolukorrana ning vähese huvina tuleviku planeerimisse.

Lühinägelikkus on ettevõtte üks olulisemaid arengu pidurdumise riskikohti kuna sellistel ettevõtetel jääb tihti puudu nägemusest kuhu turg ja sellega koos ettevõte liigub ning nad ei suuda aega pühendada tegevustele, mis on suunatud tulevikku. Sellised ettevõtjad teevad viimasest peotäiest viljast pigem leiva kui seda külvama hakkavad.

Tulemuspalga süsteem luuakse ikka seetõttu, et tekitada töötajates lisamotivatsiooni ettevõtte parema käekäigu korral. Kui firmal läheb paremini kandub see läbi tulemuspalga otseselt ka firma töötajatele.

Hetkel on väga päevakorraline ja populaarne teema liidriksolemise võimete selgitamine ja liidrioskuste lihvimine. Seda teemat käsitlevad, mitmed koolitused ja see on enamustes ärikoolide programmides olulise koha võtnud..Osad koolkonnad ütlevad, et liidriks sünnitakse ja teised jälle, et liidriks saadakse läbi isikliku arengu. Liidri võimeid populariseeritakse niivõrd, et inimesed kipuvad seda juba võtma teatud staatuse märgina.

Juhtide jagatud tühised lubadused ei mõju innustavalt, vaid kahandavad töötajate pühendumist.

Äripäeva ja Vertexi ühisprojekti käigus on ettevõtetest laekunud pöördumisi seoses sellega, et juhid ei täida oma lubadusi. Konkreetne näide on ühest ettevõttest, mille juhid on lubanud parandada töötingimusi uute ruumide hankimisega, kuid pidevalt lükkub lubaduse täitmise tähtaeg edasi.