edu

Vertexi kodulehel on tasuta testid, mille abil saab tuvastada oma eelduseid ettevõtjana tegutsemiseks ja hinnata oma äriidee edupotentsiaali. Need testid on äärmiselt populaarsed ja tänaseks on tehtud juba üle 2300 testi. Sellises mahus testitulemusi saab juba käsitleda tõsiselt võetava infona, mille kaudu saab anda hinnanguid Eesti ettevõtlusvalmidusele.

Ühelt poolt on hea kuulda Eesti uutest ekspordirekorditest 2010. aastal. Teisalt toob selline kiire ekspordinäitajate kasv kaasa eufooria, mis kipub meid pimestama tõsisemate probleemide lahendamisel. Ainult tavaekspordile panustamine ei taga enam Eestile jätkuvat majanduskasvu ning valus kukkumine võib tulla juba aastal 2012.

Pea iga päev võib mõnest ajalehest lugeda, et Eesti majanduse aitamiseks ei piisa sisemaise tarbimise kasvust, vaid tuleb oluliselt suurendada eksporti. Väidan, et ka lihtsalt välisturgudele pürgimisest enam ei piisa: eksportimisel on vaja saavutada järgmine tase.

Lühidalt öeldes on Eesti ettevõtjad täna välisturgudel paljuski konkreetsele müügile keskendunud. Üha tiheneva

Ajalugu on näidanud, et majanduskriisid on tsüklilised – eriti need, mis tulenevad inimfaktorist. Sellest saaks eeldada, et järgmine kriis ootab meid vahemikus 2016–2018.

Teises kvartalis 2010 hakkasid Eesti majandusnäitajad taas tõusma ka ametlike SKP näitajate järgi, kasvades eelmise aasta sama perioodiga võrreldes üle 3% ja eelmise kvartaliga võrreldes 1,9%. Viimati kasvas Eesti SKP 2007. aasta viimases kvartalis. Eesti kasvutempo võrreldes Euroopa Liidu majanduskasvuga on 0,9% võrra kiirem, olles Euroopa Liidu riikide esirinnas, Soome ja Rootsiga võrdne ning jäädes vaid 0,3% maha praegu Euroopa majanduskasvu vedajast Saksamaast. Teise kvartali majanduskasvu liider oli aga Leedu 3,2%ga (allikas: Eurostat).

Esitatud faktid rõõmustavad, kuid ei tähenda automaatselt häid aegu. Eestis on hulgaliselt ettevõtteid, mis suudavad olla edukad ka majanduskeskkonnast olenemata, ning kahjuks veel rohkem neid ettevõtteid, mis pole edukad ka kõige

Äripäev korraldas 30 oktoobril 2010 juba traditsiooniks saanud ärialase konverentsi, mis kandis seekord nime Äriplaan 2011. Eriti meeldivaks tegi konverentsi selle ülesehitus ja esinejate valik. Igaks ettekandeks oli antud 30 minutit, mis tegi konverentsi intensiivseks ja huvitavaks.

Esinejate läbiv toon oli humoristlik ka tõsisematel teemadel rääkides. Miks ka mitte, kuna avaesineja, Eesti Panga asepresident Märten Ross esitles värskeid majandusprognoose, mis sisendasid vaid optimismi. Konverents oli justkui