areng

Ühelt poolt on hea kuulda Eesti uutest ekspordirekorditest 2010. aastal. Teisalt toob selline kiire ekspordinäitajate kasv kaasa eufooria, mis kipub meid pimestama tõsisemate probleemide lahendamisel. Ainult tavaekspordile panustamine ei taga enam Eestile jätkuvat majanduskasvu ning valus kukkumine võib tulla juba aastal 2012.

Pea iga päev võib mõnest ajalehest lugeda, et Eesti majanduse aitamiseks ei piisa sisemaise tarbimise kasvust, vaid tuleb oluliselt suurendada eksporti. Väidan, et ka lihtsalt välisturgudele pürgimisest enam ei piisa: eksportimisel on vaja saavutada järgmine tase.

Lühidalt öeldes on Eesti ettevõtjad täna välisturgudel paljuski konkreetsele müügile keskendunud. Üha tiheneva

Ajalugu on näidanud, et majanduskriisid on tsüklilised – eriti need, mis tulenevad inimfaktorist. Sellest saaks eeldada, et järgmine kriis ootab meid vahemikus 2016–2018.

Teises kvartalis 2010 hakkasid Eesti majandusnäitajad taas tõusma ka ametlike SKP näitajate järgi, kasvades eelmise aasta sama perioodiga võrreldes üle 3% ja eelmise kvartaliga võrreldes 1,9%. Viimati kasvas Eesti SKP 2007. aasta viimases kvartalis. Eesti kasvutempo võrreldes Euroopa Liidu majanduskasvuga on 0,9% võrra kiirem, olles Euroopa Liidu riikide esirinnas, Soome ja Rootsiga võrdne ning jäädes vaid 0,3% maha praegu Euroopa majanduskasvu vedajast Saksamaast. Teise kvartali majanduskasvu liider oli aga Leedu 3,2%ga (allikas: Eurostat).

Esitatud faktid rõõmustavad, kuid ei tähenda automaatselt häid aegu. Eestis on hulgaliselt ettevõtteid, mis suudavad olla edukad ka majanduskeskkonnast olenemata, ning kahjuks veel rohkem neid ettevõtteid, mis pole edukad ka kõige

Lugedes oma aasta taguseid artikleid tuli mu näole muie kuna leidsin, et paljud sel ajal antud soovitused on praktikas edukaks osutunud. Peamised märksõnad olid rahavoogude juhtimine, võtmekompetentside säilitamine, ekspordi võimendamine ja investorite kaasamine. Puutun kokku paljude ettevõtetega ja võib kindlalt väita, et neid

Veel pool aastat tagasi võis kohata ettevõtjate ja juhtide üleolevat suhtumist justkui majandussurutis neid ei puudutaks. Tänaseks, kui Eesti majandus on selges languses, on juhid hakanud endale teadvustama, et edu ei ole enam iseenesestmõistetav tegevuse kõrvalprodukt ja vaja oleks midagi ette võtta. Mõne jaoks on juba hilja, kuid paljudel on võimalik veel olukord oma kasuks pöörata.