<img src="/extensions/vertex/img/bulb_noflash.jpg" alt="" />

Kuidas teised on edu saavutanud?

Lisame pidevalt oma kodulehele ja blogisse
tasuta nõuandeid ja ideid

Millal on õige aeg käivitada ettevõtte päästmine?

7. juuli 2019
Andro Kullerkupp

Igal ettevõttel võib tekkida majanduslikke raskusi. Kuidas aga eristada need probleemid mida  saab lahendada taktikaliste ümberkorraldustega kriisidest, mille puhul on vajalik käivitada päästmisoperatsioon? Kui on kindel veendumus, et probleemid on ajutised, kuid nende lahendamine võtab rohkem aega kui partnerite kannatus seda lubaks, siis võiks kaaluda ettevõtte saneerimise käivitamist.

Saneerimisega tuleks alustada enne kui olukord päris kriitiliseks läheb, sest ettevõte peab suutma katta saneerimisega kaasnevad kulud. Saneerimisnõustaja tasu, mis tuleb saneerimise avalduse esitamise ajaks kohtu deposiidi arvele kanda, võib olla raskustes ettevõtte jaoks paras pähkel.

Justiitsministri määrusega kinnitatud saneerimisnõustaja tasu on sõltuvuses saneerimiskavaga ümberkujundatavate nõuete summast. Näiteks 100 tuhande euro suuruse nõuete summa pealt on ette nähtud saneerimisnõustaja tasu 7% ja üle 330 tuhande euro puhul on tasu määraks kuni 2,6%. Vaatamata kinnitatud tasumääradele on alati võimalik saneerimisnõustajaga eraldi kokku leppida. Saneerimisnõustaja hindab saneerimise keerukust ja teeb oma pakkumise, mille kohus koos avaldusega kinnitab. Juhul kui kohus saneerimismenetlust ei algata, tagastatakse ettevõttele deposiit.

Saneerimisega kujundatakse ümber need nõuded mis olid tekkinud saneerimisavalduse päevaks. Kõik jooksvad ärikulud ja maksud tuleb tasuda vastavalt tavapärase äritegevuse põhimõtetele. Saneerimine võimaldab keerata justkui valge lehe ja tegevust jätkata ilma võlakoormast tekkinud finantssurveta. Saneerimine võib kesta kuni 5 aastat, mille jooksul tasutakse nö. vanad võlad. Võlgade tasumine võib toimuda graafiku alusel või ühe korraga saneerimisperioodi lõpus.

Saneerimiskava koostades tuleb arvestada, et selle peavad võlausaldajad kinnitama. Kui saneerimiskava on ebareaalne, väheusutav või riskantne, siis võivad võlausaldajad hääletada saneerimiskava vastu või üldse hääletamata jätta. Seega on soovitatav planeerida võlgade tasumist osade kaupa kogu saneerimisperioodi jooksul.

Saneerimist tasub ajastada nii, et ettevõte pole veel sügavas likviidsuskriisis ja suudab äritegevusega katta jooksvad kulud. Olulisemate partneritega võib ka saneerimise kavatsust arutada, et see ei tuleks neile halva üllatusena, kuid sellaga võib kaasneda risk, et partner esitab enne saneerimise algatamist täiendavaid viivisnõudeid, lõpetab koostöölepingu või esitab pankrotihoiatuse.

Võlgasid saab mingil määral ümber kujundada ka juba enne saneerimismenetluse algatamist. Seda saab teha näiteks tasudes võlad strateegiliselt olulisematele partneritele ja jäädes vähemolulistele partneritele selle võrra rohkem võlgu. Saneerimise algatamise kohtumäärusest alates peatuvad kõikide ümberkujundatavate võlgade viivised ja intressid.

Saneerimisnõustaja tuleks kaasata võimalikult varakult, et hinnata ühiselt kas saneerimise käivitamine on üldse vajalik või mõistlik. Saneerimisnõustaja saab aidata saneerimisavalduse koostamisel ja juhendada saneerimisprotsessi läbiviimist. Tavaline praktika on, et saneerimisnõustaja teeb tihedat koostööd ettevõtte juristiga. Üsna tavapärane on ka see, et ettevõtte jurist esindab ettevõtet, vabastades ettevõtja saneerimisega kaasnevast bürokraatiast. Kui ettevõttel oma jurist puudub siis võib saneerimisnõustaja anda ka juriidilist nõu, kuid sel juhul esindab ettevõtja end kohtus ise. Kui saneerimisnõustajal endal puudub juristi haridus, siis üldjuhul kaasab saneerimisnõustaja juristi ise.

Andro Kullerkupp
saneerimisnõustaja