Sageli arvatakse, et innovatsioon on mõne uue tehnoloogia leiutamine mõnes keerukaid aparaate täis laboris. Tegelikult pole paljud maailma edukamad innovatsiooniprojektid absoluutselt seotud tehnoloogiaga, vaid hoopis
Ühelt poolt on hea kuulda Eesti uutest ekspordirekorditest 2010. aastal. Teisalt toob selline kiire ekspordinäitajate kasv kaasa eufooria, mis kipub meid pimestama tõsisemate probleemide lahendamisel. Ainult tavaekspordile panustamine ei taga enam Eestile jätkuvat majanduskasvu ning valus kukkumine võib tulla juba aastal 2012.
Pikaajalist edu ei ole ühelgi välisturul võimalik saavutada ilma kohalikku kultuurikonteksti mõistmata. See kehtib sõltumata sellest, kas eksportöör on pärit Eestist või mujalt.
Ühegi riigi majandus ei pääse üleilmastumise mõjudest. Seejuures pole vahet, kas tegemist on tootmise,
Eesti ettevõtjad peavad oma äri kaasaegse majandusega riikidesse laiendades arvestama sellega, et maailm polariseerub üha enam. Ühel pool veelahet on tarbekaubad, mida püütakse toota võimalikult madalate kuludega. Teisel pool asuvad aga lisandväärtusega tooted ja teenused, mis eristuvad selgelt konkurentidest ning mille eest küsitakse seetõttu ka kallimat hinda. Lõhe nende kahe kalda vahel
Pea iga päev võib mõnest ajalehest lugeda, et Eesti majanduse aitamiseks ei piisa sisemaise tarbimise kasvust, vaid tuleb oluliselt suurendada eksporti. Väidan, et ka lihtsalt välisturgudele pürgimisest enam ei piisa: eksportimisel on vaja saavutada järgmine tase.
Lühidalt öeldes on Eesti ettevõtjad täna välisturgudel paljuski konkreetsele müügile keskendunud. Üha tiheneva
Facebook
LinkedIn
Twitter