Mõtteterad

Eesti ettevõtjad peavad oma äri kaasaegse majandusega riikidesse laiendades arvestama sellega, et maailm polariseerub üha enam. Ühel pool veelahet on tarbekaubad, mida püütakse toota võimalikult madalate kuludega. Teisel pool asuvad aga lisandväärtusega tooted ja teenused, mis eristuvad selgelt konkurentidest ning mille eest küsitakse seetõttu ka kallimat hinda. Lõhe nende kahe kalda vahel

Olen lugenud mitmeid kõlavaid elutõdesid nagu „igale langusele järgneb tõus” ja „sebra on ikka triibuline-kord must, siis jälle valge”. Sellised elutõed on parimad eneseteraapia laused juhul kui ei peaks hetkel väga hästi minema. Elutõde, „kotkad lendavad ikka kotkastega” on juba selge enesekindluse märk. Nii mõtleb inimene, kes naudib oma elu ja inimesi enda ümber.

Paljudes, eriti just väiksemates „kambakultuuriga“ ettevõtetes, välditakse kriitikat teiste, eriti just ülemuste, otsuste või ettepanekute suunal, kuna kõik on nö. sõbrad. Esmapilgul võib see tunduda tore ja arvatakse, et meeskond on monoliitne, kuid see pilt võib olla petlik.

Tänapäeval on visiitkaardi vahetamine ärikohtumisel kujunenud tavaliseks toiminguks ning seetõttu ei panda tähele informatsiooni, mida see tegevus endas kannab. Jaapani kultuuris on visiitkaardi vahetamine siiani säilinud kui rituaalne tegevus, mille kaudu rõhutatakse oma austust ja lugupidamist teise suhtes.