<img src="/extensions/vertex/img/bulb_noflash.jpg" alt="" />

Kuidas teised on edu saavutanud?

Lisame pidevalt oma kodulehele ja blogisse
tasuta nõuandeid ja ideid

Suurimaks ettevõtluse piirajaks on hirm teadmatuse ees

20. oktoober 2015
Andro Kullerkupp

Ettevõtlusega alustamine

Ettevõtlusega alustamist takistavad eeskätt hirm teadmatuse ees, algkapitali puudumine ja ebakindlus finantsplaneerimises.

SEB Panga hiljuti avaldatud Balti riikide uuringu kohaselt on huvi ettevõtluse vastu raugemas. See on üllatav, sest minu koolitustel on viimase aasta jooksul osalenud üle 500 inimese, kes on äsja alustanud ettevõtlusega või plaanivad seda lähiajal teha. Neil kõigil on selge tahe ette võtta.

Ettevõtlusvalmidus on otseses seoses tööpuuduse ja palgakasvuga. Ettevõtlusele hakkavad inimesed tõsisemalt mõtlema enamasti siis, kui nad on kaotanud töö. See on mõnes mõttes positiivne tõuge hakata tegema seda, millest ollakse unistanud.

2013. aasta I kvartalis oli töötuse määr 10%. Selle aasta II kvartali seisuga oli see juba kõigest 6,5%.  Lisaks tööhõive kasvule on pidevas kasvus ka töötajatele makstav palk, mis samuti seletab huvi raugemist ettevõtluse vastu. Kaks aastat tagasi oli keskmine brutopalk 950 eurot, kuid selle aasta II kvartalis juba 1082 eurot.

SEBi uuringus on peamise ettevõtlust pärssiva põhjusena mainitud äriidee puudumist. See ei ole minu hinnangul tegelik põhjus, vaid vabandus iseendale. Iga inimene oskab midagi väga hästi, tulenegu see siis tema varasemast tööst või vabaaja tegevustest. Kui veidigi tahta, siis leiab igaüks enda oskuste ja huvide baasilt äriidee.

Reaalsuses on peamiseks takistusteks ikkagi algkapitali puudumine. Varasem EAS-i starditoetus võimaldas kergemat ligipääsu stardikapitalile, kombineerides nii isiklikud säästud, toetuse ja laenu. Uus starditoetuse programm on oluliselt atraktiivsem, kuid seda on palju keerukam saada kui varem. Töötukassa toetusele kvalifitseerumise kriteeriumid on küll leebemad, kuid selle taotlemiseks peab olema töötu. Seega on see rahastamisallikas välistatud neile, kes kavatsevad ettevõtlusega alustada töö kõrvalt.

Õnneks tekib pidevalt juurde alternatiivseid finantseerimisallikaid. Kiiresti koguvad nii Eestis kui rahvusvaheliselt populaarsust ühisrahastamisplatvormid. Nendest kanalitest raha hankimine on küll kallim kui näiteks pangalaen, kuid võimaldab siiski käivitada oma äri. Siiski on oluline eelnevalt kalkuleerida, kas sellise raha hinnaga on oma firma käivitamine teostatav.

Siit jõuamegi teise olulise põhjuseni, mis ettevõtlusega alustamist piirab. Selleks on vähesed teadmised finantsplaneerimisest ja -analüüsist. Inimesed võivad väga atraktiivselt rääkida oma äriideest, kuid 80% nendest ütleb, et rahanduses ei tunne nad end kindlalt. Seetõttu „istutakse“ oma idee otsas, kuid puudub nägemus vajalikest investeeringutest, kuludest, oma toodete ja teenuste hinna kujundamisest, müügi eelarvestamisest ja lõpuks tasuvusest. See teadmatus tekitab hirmu, mis on ka üks olulisematest ettevõtlusega alustamise barjääridest.

Minu arvates pole oluline hinnata ettevõtlusvalmidust kvantitatiivselt, vaid leida üles need, kes tegelikult ka oma hinges tahaksid hakata ettevõtjaks ning aidata neil üle saada hirmust teadmatuse ees. Selles osas on EAS-i ellukutsutud alustava ettevõtja baaskoolitus väga kiiduväärt initsiatiiv. Mõistagi ei hakka ettevõtjaks kõik koolitusel osalejad, kuid piisab, kui ettevõtjaks saavad just need oma ala fännid, kes tahavad ette võtta. Kes teab, võibolla just täna osaleb koolitusel järgmine ettevõtja, kelle firma nimega tutvustatakse tulevikus Eestit välismaalastele.